See on lausa naljakas,kui halvasti saab üks asi välja kukkuda...:)
Käisin esimest korda tossudega väljas.Koduteel(rattaga) avastasin,et pean järgmised umbes 50 meetrit sõitma läbi totaalse järve.Mõtlesin siis,et ah,pole hullu.
Niisiis,kusagil poole peal jäi järsku esiratta ette mingi muhk.Jõudsin veel vaid mõelda,et oioioi,kui juba panin ehmatusest jala maha-umbes 15 cm sügavusesse vette.Igatahes,vesi voolas umbes sekundiga üle tossuääre,mis üleni vee all oli.Valjusti vandudes takerdusin uuesti ...ja nii sai ujuda ka mu teine jalg.Jeesh.No pm,asi lõppes sellega,et sõitsin läbimärgade jalgadega kodu poole.Yeii.
Vaadake,nii juhtub,kui arvad,et oled piisavalt proff ja hindad end üle:D
Aga mul on kõht hirmus tühi.Appppi.
Ja ma ei saa enam aru.Ma tunnen järsku,et isegi kui kõik on korras ja nii,siis...õnnelik ma olla ei suuda.Hhh.Nooh,täna peaks üks ilus päev tulema..Ju see viib mõtted mujale.
ja siit väike killuke mata tunnist:

Sa oled mu väike armastus.Ja sa jääd selleks.Sa tuled,koos sinuga valgus,soojus ja lootus.sa tuled,naeratad ning ka kõige paksem jää sulab.Ja siis sa,õeluskott,naeratad veel hästi tihti:)
Ma ei tea,mis saab,kuid tea,et mina pean sind enesele alati kalliks ja eriliseks.Olen alati su jaoks olemas,kui tuge vajad.Su silmades olev naer tõi mulle päikese.Aitäh.Aitäh selle eest.Sa oled...
Mul on au olla su sõber.