Ma olin juba peaaegu unustanud,mis tunne see on...Ääretult sitt tunne nimelt.

Hmm.Suvi.Hästi naljaks,pole nagu üldse seda õiget suvetunnet.Võib-olla seepärast,et ta tuli kole järsku minu jaoks.Uurimustöö kolm:))
Aughh,nüüd lihtsalt enam ei suutnud ja võtsin ette tee ambulantsi.Tee pikkuseks võib-olla 50 meetrit,ometi suutsin selle aja jooksul peaaegu minestada ja lugematu arv kordi proovida oma sisikonda välja oksendada..Aga igaljuhul,tahaksin mainida,et olen jube tänulik,et need töötajad reageerivad sellistele SOS olukordadele nii kiiresti ja on väga mõistva suhtumisega.Äitähh;)
Nii.Igaljuhul,tuleb vist vaikselt oma suvegraafikut paika panema hakata..Kõigepealt siis jaanipäev(mille plaanid on mul ja vist teistel ka kõik alles tegemata),siis soomatk Urmetiga,Elise sünna,meie stiilse neliku Saaremaa-Hiiumaa tripp,pulmad,Urmsi sünna,siis Soome ja Liperi...
Olgu,sinna vahele tuleb niikuinii veel miskit.
Tahaks juba niiiiväga 22.juunit...Et teie lõpetamine oleks ometi läbi ja saaks vabalt niisama olema minna.
"Kõik,kes kannavad hõbedast,saavad nende käest,kes ei kanna,paki suitsu."
(Helari Puust,üleni fooliumisse mässituna)

"Eeet siis,Joki,millal su vanemad koju hambaid pesema tulevad?"

Ma saan öelda vaid,et :"Aitäh,Elis!"Need pildid on tõesti lahedad ja tegelt oleks jumala šeff,kui sa neist miskitmoodi koopiad viitsid teha ja mulle ka anda:)Reaalselt,kas sa ei mõelnud seda pilti uppides,et ma olen sama tooni,mis see taust seal taga?Oh jahh.
Mis mul on öelda,ma ei oska valetada,no mitte ei oska.Et siis lihtsalt sonime midagi kokku ja kõik on jälle korras?Vaevalt.
Aga ma olen õnnelik.Rääkige veel-mul on suvel pulmad!
Või noh,mis mul,Sul,õieke:)
Ma arvan,et kõik,mis juhtub,on määratud juhtuma.Olgu seal vahel siis mis jõud iga inimene ise soovib sinna vahele mõelda,kuid nii lihtsalt on.Mina tean,ma olen hipi ,kasvatan sarvi ja kui raskeks läheb,olen silmakirjalik ja tõstan ristatud käed üles.Vahva,eks?Aga mina ei kaota kunagi.Niimoodi mitte,sest võita on kõik ja kaotada..peaaegu mitte midagi.
Jaah,olin tubli,läksin taaskord kooli,ilusasti nagu õpetaja Toompärg käskis.Ja tegin natuke haledat pugemistööd,kutsusilmi ja värisevat lõuga ja voila!Suutsin ära võluda ka naissoost õpetaja.
Mei on suvi,juunikuu ja 13 kraadi väljas sooja.Ma tõesti ei taha mõeldagi selle peale.
Tegelikult on kõik kõige paremas korras.
Ja kui päris aus olla,siis Sa ei vastanud ikkagi mu küsimusele..

Ma vaatan sind kõrvalt,pisike ja näen iseennast.Ausalt.

No lihtsalt mega,kuidas ma ootan,et see õudus lõpuks läbi saaks.Et asi oleks kindel ja ma ei peaks enam kahevahel tilpnema.Kas ma siis pean seda tegema või mitte??Krt,nad ei tea seda ise ka.Kool-.-
Miks on nii,et ma lähen alati Elise juurest valutava kõhuga koju?Ma ütlen teile-sest meie koos moodustame jumala plahvatusliku combo.Sest meie oleme need,kes karukoopasse oma jahimeest ootama jäävad.Või..lasevad end alla ajada mõnel Lõuna-Korea turistil:)
Igav on.Tegelikkuses oleks muidugi niii palju teha,kui ainult oleks aega..ja tunnistan ausalt,viitsimist.Ma olen nüüdsest täielikult keskendunud oma eesmärgile ja enam ma nõrk ei ole.Ärge muretsege,ma olen ikka veel fööniks.
Ma mõistan,et üritad olla džentelmen,aga ma parema meelega unustaksin kõik selle.

Ainus asi,millele sa lennuväljal hääletada saad,on turvamees.(Jah,f***ing finally:)

Ei,meil on täitsa tore olnud.Mis aga pole tore olnud,on minu mitteblogimine.Selle ellujäämiseks vajaliku tegevuse jaoks on hämmastavalt vähe aega jäänud.Nii,mis siis toimub??
Mm.
Mitte midagi.Jahh,lahe.
Kusjuures,...laupäeva öö ja pühapäeva hommik olid idee poolest päris..intrigeerivad kui nii võib öelda.Ma mõtlen nüüd,tagantjärele,et mu alateadvus ilmselt aimas seda ette.AGA..
Minu jaoks Viviere senza rimpianti.
Reaalselt,ma pean õppima iseendaga ja oma äkilise käitumisviisiga elama.Ma ju ise alles harjun sellega,mida siis veel Teie minust ootate???
Mida rohkem ja rohkem,seda paremini ma aru sain,kui mõttetu see oli.Seepärast jõudsingi ma suht õigel ajal pidurid blokki vajutada ning selle jama ää lõpetada.See oli naeruväärne.Ma võisin natuke solvata,aga...Sorri.
Igatahes,rikkus see mu algse eesmärgi peaaegu koheselt ja ei saa vist öelda,et ma ei teadnud seda ette.Miks?
Ma ei tea.Võib-olla ma mõtlesin,et siis saab korda miski..Kas siis??Ei.Või noh,ma ainult veendun aina rohkem iseendas ja oma otsustes,mis ei tule külma südamega.
Olen inimene,kalkuleeriv ja mõistlik,kuid vahel rumal nagu saabas ja nii kole kangekaelne,et...Ise ju tean,mis on hea,mis mitte,mis teeb halba ja mis omakorda...ah,saite must aru küll juba.Kaua ma ikka halan.
Joki wants to camp,finally!!
Kas kedagi veel kummitab see Eurovisiooni võidulugu?