Ma tean,et see kõlab nagu mingi meeleheitel pubeka jutt,aga...
Miks ma üldse üritan?Ütleme ausalt,kõik,mis vähegi minu kätte satub,ebaõnnestub,puruneb või kaob.Ma lihtsalt ei jaksa olla kogu aeg hunnik ebaõnne.
Loomulikult,ka tundides olen mina ainus,kes lihtsalt aru EI SAA.Löö või maha,ei saa aru,noh.Tunnen end rumalana.
Ja kõige toredam on muidugi see,et isegi kui suudad milleski hea olla,tuleb ikka keegi ja näitab sulle ilma mingisuguse vaevata,mis sa tegelikult väärt oled.Alati on keegi targem,tublim,ilusam,soojem,sõbralikum ja parem inimene kui sina.Ma lihtsalt näen ja saan tunda seda kogu aeg.Jah,see on tõsi,mul ei ole just eriti palju enam endast anda ja ma pole ka midagi erilist aga.. see teeb kurvaks,väga kurvaks.Nagu poleks üldse inimesi kõrval,vaid oled üksi.Jah,nad on tegelikult,aga..maitea.See kõik tundub kuidagi vale.
Miks sa pead nii perfektne olema???Miks te kõik peate? Ma päris ausalt vihkan sind.Sa pole seda ära teeninud,aga..
Stupid girl,I should have known,I should have known..
Ainus,mille peal ma end edasi lohistan,ongi mu totakas viha,mida ma inimeste vastu nende perfektsuste pärast suunan.
Ma oleksin pidanud teadma,kohe algul,et..ja kes olengi mina..Sinu kõrval?Hea küll,ma annan alla!Kas kuuled,ma ANNAN ALLA!!!Võtke.olge.tehke.Mina enam ei suuda.Armastan.Ja väga.Aga ei jaksa.Andke mulle andeks,teie kõik.
No comments:
Post a Comment