Ei,meil on täitsa tore olnud.Mis aga pole tore olnud,on minu mitteblogimine.Selle ellujäämiseks vajaliku tegevuse jaoks on hämmastavalt vähe aega jäänud.Nii,mis siis toimub??
Mm.
Mitte midagi.Jahh,lahe.
Kusjuures,...laupäeva öö ja pühapäeva hommik olid idee poolest päris..intrigeerivad kui nii võib öelda.Ma mõtlen nüüd,tagantjärele,et mu alateadvus ilmselt aimas seda ette.AGA..
Minu jaoks Viviere senza rimpianti.
Reaalselt,ma pean õppima iseendaga ja oma äkilise käitumisviisiga elama.Ma ju ise alles harjun sellega,mida siis veel Teie minust ootate???
Mida rohkem ja rohkem,seda paremini ma aru sain,kui mõttetu see oli.Seepärast jõudsingi ma suht õigel ajal pidurid blokki vajutada ning selle jama ää lõpetada.See oli naeruväärne.Ma võisin natuke solvata,aga...Sorri.
Igatahes,rikkus see mu algse eesmärgi peaaegu koheselt ja ei saa vist öelda,et ma ei teadnud seda ette.Miks?
Ma ei tea.Võib-olla ma mõtlesin,et siis saab korda miski..Kas siis??Ei.Või noh,ma ainult veendun aina rohkem iseendas ja oma otsustes,mis ei tule külma südamega.
Olen inimene,kalkuleeriv ja mõistlik,kuid vahel rumal nagu saabas ja nii kole kangekaelne,et...Ise ju tean,mis on hea,mis mitte,mis teeb halba ja mis omakorda...ah,saite must aru küll juba.Kaua ma ikka halan.
Joki wants to camp,finally!!
Kas kedagi veel kummitab see Eurovisiooni võidulugu?
No comments:
Post a Comment