Mul on lihtsalt nii kole kahju,mis saanud on.Inimesed,kelle kohta ma arvasin,et nad on alati minuga...suhtlus lõigati nagu noaga pooleks.Lihtsalt, miski ei ole enam endine ja mulle see meeletu kõikumine ei meeldi,eelistaksin mingit tasakaaluolekut rohkem.Kui keegi kallis ja oluline kõnnib mööda sinust kivinenud näoga...hea kui teregi veel öeldakse.
Minu ellu toodi uued inimesed,miks ma neist loobuma pean?Seda ma ei tee.
Miks ma pean kahe vahel valima,miks ei võiks jagada?
Ma arvan,et mul pole tükk aega juba niiii tihe päevaplaan ja lai raamistik olnud.Saku park on juba täiesti võõraks jäänud,Tallinn all the way!
Aga lapsed teate,(lot`s of giggles)kas te Rehepappi olete lugenud???
:D:D:D
Sa paned mind muretsema olgugi, et me eriti ei suhtle. Mis juhtus :o ?
ReplyDelete