Jah.
Tõsi.
Ma kipun kummalisel kombel alati valjuhäälselt raporteerima,kui ma WC-sse lähen.
Ma ei astu tänaval kõndides mitte iialgi sillutise äärtele.
Ma kipun alati liialt sisse elama nii sellesse,mida inimesed mulle parajasti räägivad kui ka näiteks mõnesse heasse filmi,mida ma parajasti vaatan.Ma tõesti,TÕESTI tunnen üle kõige puudust autojuhilubadest...või sellest,et saaksin salaja abielluda Vin Dieseliga..Või Lettyga.Või nende mõlemaga.
Jah.
Ma olen naiivne.Sinisilmne.
Ja ma olen ise täiesti teadlik sellest.Mul on nõrkus,haiglane nõrkus uskuda inimestesse.Uskuda,et kuidas iganes nad käituvad,tahavad vähemalt enamused siiski lõppkokkuvõttes head.Ja..
Ja see ei ole halb.
Ja ma ei leia,et ma pean selle eest 90% juhtudest karistada saama.
Ma ei leia.Vabandust.
Ma usaldan.Elu on näidanud,et liigagi palju ja teadagi,valesid inimesi.
Ma mõistan suurepäraselt,et enamus jutt,mis ma siia kirjutan ,on nagu muusika kurtidele kõrvadele,aga..What can I do.Ma lihtsalt üritan jälle.
Jälle.
Kui ma midagi räägin,midagi isiklikku,salajast,piinlikku(minu puhul tavaline)..Tuleks seda pigem võtta kui tillukest privileegi.Kui tunnet,et oh,ma olen tema jaoks piisavalt "keegi",et ta jagab seda minuga.Mitte kahmata seda endasse,hoida alal mõningat aega ja pursata lõbusasti välja just siis,kui see kõige kasulikum näib olevat.
Ma leian,et kui ma midagi teen(või tihti ka tegemata jätan),on sellel alati mingi põhjus.Kui ma olen vait ning jätan oma suure suu avamata,siis järelikult ei olnud see Teie kõrvadele mõeldud.
(Siinkohal kedagi otseselt süüdi mõista on raske,sest ma ei saa öelda miskit oma vanuseklassi jagavatele neidudele-noormeestele,kui sama probleem esineb mõnel daamil veel kolme-ja neljakümnendateski).
Ühesõnaga,ma tahtsin lihtsalt kõigile inimhingedele(kes siia ära kipuvad veel eksima)meenutada,et maailm ei ole ikka veel päris lihtne ja üheülbaline.Jah,sounds a bit lame for now,aga everything happens for a reason.
Ja see koht,kuhu ma praeguseks välja olen jõudnud..teate..
I really think I earn it.
Ja te ei võta minult enam rohkem mitte midagi.
Küllalt.
Ma armastan Teid,Te mu väiksed vigased ja hallid moosipräänikud.
And she`s out.
D.Q.